Püsimeigi kohta liigub igasuguseid lugusid — mõni tugineb päris kogemusele, mõni naabrinaise räägitule ja mõni lihtsalt hirmule tundmatu ees. Ja ma saan täielikult aru: kui teema on uus, siis segadust võib olla palju.
Seepärast paningi selle postituse kokku. Kirjutan siin nii nagu räägin oma klientidele — lihtsalt, inimlikult ja ausalt, et saaksid end enne protseduuri kindlamalt tunda.
Siin on neli kõige levinumat müüti, mis inimestes kõige rohkem hirmu või küsimusi tekitavad.
Müüt nr 1: “Püsimeik jääb eluks ajaks.”
See on üks sagedasemaid hirme — ja õnneks ei vasta see tõele. Püsimeik ei ole nagu tätoveering, mis jääb nahka tõesti püsivalt väga pikaks ajaks.
Tänapäevased püsimeigipigmendid on loodud kosmeetiliseks ja ajutiseks kasutuseks, mis tähendab, et need:
✔ viiakse naha ülemistesse kihtidesse,
✔ hajuvad tasapisi 1,5–3 aasta jooksul,
✔ ei jää nahka igaveseks – ja see ongi see mõte.
Püsivust mõjutavad:
– naha tüüp ja ainevahetus,
– UV-kiirgus (peale paranemist tuleks kasutada päikesekaitsetooteid),
– nahahooldus (koorimine, retinol, hapetega tooted),
– sport ja insensiivne higistamine,
– kui sügavale pigment viidi,
– millist tüüpi pigmenti kasutati (orgaaniline, anorgaaniline, hübriid)*.
*Pigmentide erinevused ja nende käitumine nahas väärivad täiesti omaette blogipostitust — sellest kirjutan juba peagi.
Euroopa Liidus reguleerib püsimeigipigmente REACH-määrus, mis seab väga ranged nõuded värvide koostisele, raskmetallidele ja allergeenidele.
Müüt nr 2: “Iga sügav torge jätab armi.”
Kui iga torge, ka sügavam torge, jätaks armi, oleksime täpilised nagu maailmakaart, sest ka süsti saamine või vereproovi andmine on tehniliselt torge, mis läbistab nahka. Armid tekivad siis, kui nahka töödeldakse valesti, liiga sügavalt või üleliia tugeva survega.
Armistumist võivad põhjustada:
❗ sama koha korduv üle-töötamine
❗ liigne surve
❗ vale tehnika või vale sügavus
Ja siinkohal tuleb mängu ka tehnika valik.
Mida õrnem on töövõte ja mida paremini tehnik kontrollib sügavust ning survet, seda väiksem on naha traumeerimise oht. Just see on põhjus, miks tänapäeval eelistatakse aina enam masintehnikat microbladingule, sest see võimaldab pigmenti viia nahka õrnemalt ja ilma nahka lõikeid tegemata.
Microblading:
• tehakse teraga, mis lõikab nahka mikrolõigetega,
• võib anda ilusa tulemuse õige nahatüübi korral,
• kuid armistumise risk on kõrgem.
Masintehnika:
• kasutab nõelaga (või nõeltega) edasi-tagasi liikumist püsimeigimasina abil (mitte lõikeid, nagu microblading),
• traumatiseerib nahka vähem,
• annab kontrollituma sügavuse,
• sobib rohkematele nahatüüpidele,
• paraneb ühtlasemalt ja pehmemalt.
Microblading ei ole halb tehnika — aga see sõltub tohutult tehniku käekirjast, surve tunnetamisest ja naha eripäradest.
Just seetõttu liiguvad paljud tehnikud praegu masintehnikate suunas, mis on nahale õrnemad ja annavad pehmema, loomulikuma tulemuse.
Müüt nr 3: “Püsimeik on sama, mis tätoveering.”
Ei ole. Kuigi mõlemad kasutavad pigmenti ja nõela, on protseduurid täiesti erinevad.
Tätoveering:
• pigment viiakse dermise sügavamatesse kihtidesse (all skeemis näha),
• kasutatakse tätoveerimiseks mõeldud pigmente,
• püsib eluaeg.
Püsimeik:
• pigment viiakse epidermise alumise ja dermise ülemise papillaarkihi piirile (all skeemis näha),
• kasutatakse spetsiaalselt püsimeigi jaoks mõeldud pigmente
• tulemus hajub 1,5–3 aasta jooksul
✔ Kogenud tehnik tunnetab õiget sügavust nii naha reaktsiooni, pigmendi käitumise, masina vibratsiooni kui ka kogemuse põhjal. See on oskus, mis tuleb õppimise ja pideva harjutamisega.
✘ Kui püsimeigi tulemus jääb nagu tätoveering, on midagi tehtud valesti — pigment on kas viidud liiga sügavale nahakihti või pole kasutatud püsimeigi jaoks mõeldud pigmenti.
Müüt nr 4: “Püsimeiki võib teha kõigile.”
See kahjuks samuti ei vasta tõele. On mitmeid olukordi, kus püsimeiki ei tehta üldse, tuleb lükata edasi või on tegemiseks vaja arsti nõusolekut.
Näiteks:
• põletik, ekseem, dermatiit protseduuri piirkonnas
• värske päevitus või päikesepõletus
• herpes huultel
• rasedus ja imetamine
• Roaccutane’i ravi (vajab 6–12 kuud pausi)
• autoimmuunhaigused (vajalik arsti hinnang)
• aktiivne keemiaravi või kiiritusravi
• ravimid, mis mõjutavad paranemist
Vastunäidustustest kirjutasin põhjalikult eraldi blogipostituses “Vastunäidustused ja ohud – mida peaksid teadma” — loe seda kindlasti, kui mõtled püsimeigi tegemisele.
Lõpetuseks
Püsimeik võib kõlada hirmsa või isegi riskantsena, kui kuulata hirmujutte ja poolikut infot. Tegelikult on see õrn, täpne ja läbimõeldud protseduur, kui seda teeb tehnik, kes tunneb nahastruktuuri, pigmente ja töövõtteid.
Minu eesmärk Bleer Studios on luua ruum, kus kõik küsimused on teretulnud, mitte midagi ei tehta kiirustades ning inimene tunneb end hoituna ja kindlalt.
Kui sul tekib mõni küsimus või tahad arutada, milline tehnika sulle sobiks, kirjuta mulle julgelt. Räägime läbi ja leiame just sinu näole kõige sobivama lahenduse. ♥︎
Võta minuga ühendust Instagramis või Facebookis.